Risti kiriku õpetaja Annika Laatsi jutlus 24. detsembril 2022
Luuka evangeelium 2:1-19
Jeesuse sünd
1 Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.
2 See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
3 Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.
4 Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt,
5 et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.
6 Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.
7 Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.
8 Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.
9 Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.
10 Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale,
11 et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.
12 Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.”
13 Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas:
14 „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu,inimestest hea meel!”
15 Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: „Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!”
16 Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
17 Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud selle lapse kohta.
18 Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud.
19 Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.
Jõululoo puhul paneb mind ikka ja aina imestama, kui kehvasti see oluline sündmus välja kukkus. Nõrk oli nii sündmuse- kui suhtekorraldus, rääkimata ürituse turundusest. Jumal poleks nagu tahtnud, et sellest kõigest asja saaks. Või ei osanud Ta paremini?
Kumbki variant pole loogiline. Ta ei oleks võtnud inimeseks saamise koormat enese peale, kui Ta poleks seda tõeliselt tahtnud. Ning pole võimalik, et Ta paremini ei osanud, sest kui me räägime Jumalast, räägime me Kõigeväelisest. Niisiis pidi selle kehva ja pealtnäha mõtlematu korralduse taga olema mingi mõte.
Sa võid mulle vastu vaielda ja öelda, et polnud see nii kehvasti korraldatud midagi. Turundus on ju võimas olnud. Vaata, kuidas veel kaks tuhat aastat hiljem on kirikud rahvast täis. Millise teise maailmaajaloolise sündmuse puhul see nõnda on? Millise muu tite sündi nõndamoodi aastatuhandeid tähistatakse? Mustmiljon eurot ja muud rahaühikut, mis selle puhul ringlusse lähevad, kogu see kaubanduse ja heategevuse tippaeg… Turundus missugune, tehke järele!
Vaatame korraks sinna sündimise aega tagasi. Jõuluõhtu sündmus kangastub tänu rohketele maalidele ja armsatele pildikestele meie ees hästi õdusana, nagu oleks valgustid parasjagu kusagile 300-400 lumeni kanti dimmerdatud – selline hubane, soe laudaõhkkond. Laudalõhn maalidelt vaatajani ei jõua.
Vaataks nüüd aga pisut realistlikuma pilguga. Kogu see saaga oli tegelikult üks eriline jamade jada. Abielu-eelne rasedus oli tollases ühiskonnas häbiväärne. Tõenäoliselt pidas Joosepi suguvõsa Jeesust sohilapseks, kel polnud nende keskel kohta ning kes jäi ilma ka pärimisõigusest.
Seejärel too kuulus rahvaloendus, esimene sellemõõduline inimkonna ajaloos. Keiser Augustus oli sedavõrd võimas valitseja, et suutis terve tollase maailma liikvele ajada. Mitte statistika tarvis, vaid ikka maksude kogumiseks. Ja seetõttu toimus see täie rangusega, kõrvale hiilimine polnud mõeldav. Rase või mitte, eesli seljas tuli ette võtta pikk ja vaevaline rännak. Täiesti kohatu ja kodutu olemine, mis päädis sünnitusega laudas.
Ja sellest sündmusest ehk sündimisest informeerib Jumal … karjaseid. See on PRi seisukohalt väga veider samm. Tollased lambakarjused olid üks tõrjutumaid ühiskonnagruppe, teisejärgulised, sõna otseses mõttes marginaliseeritud inimesed, sest nad olid igatpidi ühiskonna äärealal. Inimesed, keda ei saanud isegi kohtusse tunnistajaks kutsuda. Tõenäoliselt ähvardasid toona õpetajad ja lapsevanemad oma laisku lapsi, et kui sa ei õpi, saab sust karjane. Mis polnud küll tõenäoline, sest nii madalale ei laskutud, nii madalale lihtsalt sünniti.
Ning just neile antakse teada, et on sündinud Päästja – juutide sajandeid oodatud Messias. Ja see Messias asub… laudas. Järjekordne konflikt, järjekordne põhjus ingleid mitte uskuda, seda mingiks libauudiseks pidada. Tollastele inimestele oli selge, et jumalikud olendid ei ela laudas.
Ometi asuvad karjased teele, ja leiavad lapse ning kinnitavad ingli ilmumist ja sõnumit ka Joosepile ja Maarjale. Ja kuulutavad seda küllap ka kõigil järgnevatel päevadel ja nädalatel, sest see sündmus on neid raputanud. See on nende elu muutnud – nad on taibanud, et Jumal tegutseb, ja tegutseb mitte ainult mingite eriliselt religioossete, ususättumusega inimeste heaks. Jumal tahab tulla ja elustada kõige tavalisemaid inimesi. Ta tahab tulla ja elustada neid, kel tundub, et usk on ajast ja arust ning Jumal üpris kasutu. Ja neid, kes arvavad, et igatsus on mõttetu, ning neid, kes leiavad, et usk igavikku on üksnes oma kaduvuse ja surelikkuse salgamine.
Ent miks andis Jumal sellise sõnumi karjaste hoolde? Mis mõte on anda see nende kätte, keda ei usuta, kelle tunnistus ka kohtu ees ei päde? Inimesed, kes pole ühiskonna silmis usaldusväärsed? Milline hull, riskantne otsus anda neile vastutus rõõmusõnumi leviku eest!
Võinuks ju keiser Augustuse dekreediga kehtestada, et nii on – see ja see on päästja. Sellega võinuks kaasneda kohustus kohelda teda päästjana ning nõue teda usaldada.
Usaldusega on imelikud lood. Peaaegu sama imelikud nagu armastusega.
Kumbagi neist ei saa käskida.
Jumal ei ole inimeseks saanud selleks, et meid millekski sundida. Ei korralikult käituma ega moraalinorme järgima, ei õiglasemat ühiskonda looma, kuigi õiglasem ühiskond oleks Talle kahtlemata meele järele. Ta ei ole sündinud seal laudas isegi mitte selleks, et meist paremad inimesed saaks, kuigi kahtlemata on ka head inimesed Talle suureks rõõmuks. Ta on sündinud, et meid päästa. Et meid vabastada kõigest sellest, mis ei lase meil olla need, kelleks me loodud oleme – nimelt õnnelikud, õiglased ja head inimesed.
Looja tahab, et Tema laps oleks õnnelik, rõõmus ja vaba. Ta tahab, et Sina oleks õnnelik, rõõmus ja vaba. Et sa ei elaks nagu mingeid pomme oma jala küljes vedades, siunates ja hirmu tundes. Jumal tahab võtta koormad Su õlgadelt, Su südamelt ja jalgade küljest.
Sellepärast hoia oma süda avatud, et mõista, mida Ta sulle kõneleb. Kuula, mida Ta sinust mõtleb ja mis on Tema sõnum sinule.
Jõuluevangeelium näib kuulutavat midagi võimatut, ja ometi tasub riskida. Armastuse pärast tasub. Ja see sõnum pole muust kui armastusest. Jumala Sõna, Logos saab inimeseks. Otsekui köis taevast, millest kinni haarata. Meile on sündinud Päästja. Lootus, mis ei jäta häbisse. Kui sa Teda kuulad, õpid sa Teda vaikselt ja ääriveeri usaldama. Sa tunned ära Tema, kes hoolib sinust tingimusteta, mis iganes seisus, kui madalal või kõrgel sa iseenese või maailma silmis parasjagu ka ei oleks. Sa tunned ära Tema, kes ajab sinu asja parimal võimalikul moel, kui sa vaid lased ja usaldad.
Jumala võttis ette selle arutu teekonna inimese juurde, et käia läbi meie teekond, et puudutada oma kohaloluga ääremaid ja pimedamaidki nurki, määrdunut ja hüljatut, üksildast ja lootusetut. Ta tuleb samamoodi ka nüüd, et leida ja kõnetada inimest. Ta tahab leida ja lohutada neid, kes on ühiskonna poolt põlatud, kui ka neid, keda ühiskond austab, ent kes iseendas kahtlema on hakanud – kes tunnevad, et on alt vedanud nii ennast kui ka oma lähedasi. Ta tahab puudutada ja elustada neid, kes ei saa enam aru, mida nad siin maailmas teevad või tegema peaks, ning isegi neid, kes väga täpselt teavad, mida nad saavutada tahavad.
See on Jumala arutu, ebamõistlik teekond läbi pori, et tõsta üles kõik need, keda Ta seal poris istumas või kõndimas leiab. Nõnda tuleb Tema, kes on Tarkus ja Tõde – tuleb arutul, ennastunustaval kombel inimese juurde.
Sest Ta ei ole üksnes tarkus ja tõde, vaid Ta on samavõrd ka armastus. Ja niisugune on armastuse teekond. Riskantne, seda kindlasti. Aga armastus ongi selline. Selles ei saa õieti midagi ette kalkuleerida. Nii läheb Jumala armastus täie panga peale välja.
Ja selles armastuses on vägi, mis muudab elu ja südameid.
Jumal, kingi meile oma ligiolu ja armastust, et see võiks meid puudutada, tervendada ja muuta. Maailma pärast ei pea me siis muretsema – kui meie terveneme ja muutume, siis muutub see nagunii. Aamen.
Vaata 24.12.2022 jumalateenistust Risti kiriku Facebooki lehelt.