Category: Jutlus

„Armastus on pea alati tegu,“ ütles Risti kiriku õpetaja Annika Laats jutluses pühapäeval, 25. augustil 2024.

Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Räägi kogu Iisraeli laste kogudusega ja ütle neile: Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha! Igaüks teist peab austama oma ema ja isa ning peab pidama minu hingamispäevi! Mina olen Issand, teie Jumal. 3Ms 19:1-3

Ära tee liiga oma ligimesele ja ära riisu teda; päevilise palka ära hoia enese käes üle öö hommikuni! Ära nea kurti ja ära pane komistuskivi pimedale, vaid karda oma Jumalat! Mina olen Issand! Ärge tehke kohtus ülekohut! Ära ole erapoolik viletsa kasuks ja ära austa vägevat, vaid mõista ligimesele õiglaselt kohut! Ära käi keelekandjana oma rahva seas, ära seisa oma ligimese vere vastu! Mina olen Issand! Ära vihka südames oma venda! Noomi julgesti oma ligimest, et sina ei peaks tema pärast pattu kandma! Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand! 3Ms 19:13-18

Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat! Mina olen Issand! Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda! Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal! Mina olen Issand, teie Jumal! Ärge tehke ülekohut kohtus, küünarpuu, kaalu ja vakaga! Teil olgu õiged vaekausid, õiged vihid, õige vakk ja õige kann! Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt! Pange tähele kõiki mu määrusi ja kõiki mu seadlusi ning tehke nende järgi! Mina olen Issand!” 3Ms 19:32-37

Sel nädalal suri seni maailma vanimaks peetud inimene, 117-aastane Maria Branyas Morera. Üks Morera pikaealisuse saladusi olevat olnud, et ta hoidis eemale toksilistest inimestest. Kuulsin seda uudist raadiost. Huvitav oli jälgida ajakirjanike arutelu selle üle, kuidas neist toksilistest hoiduda, ja kas siis, kui need toksilised inimesed üksi jäävad, muutuvad nad toksiliseks iseenda vastu. Huvitavaks tegi arutelu see, et toksilistest inimestest kõneldi üksmeelselt mitmuse kolmandas isikus – nemad, need toksilised inimesed, kes võivad meie elu mürgitada. Nõnda kõneleme me ka teistest imelikest ja ebameeldivatest kaaskodanikest  – need teised seal, ajupestud või piiratud vms. Iseennast me reeglina selliste inimeste kilda ei arva – et meie oleksime need. Mina, toksiline inimene. Mina, ajupestu. Mina, piiratud intelligentsiga või empaatiavõimetu inimene. Endast ei arva keegi nõnda.

(more…)

… aga teades, et inimene ei saa õigeks Seaduse tegude kaudu, vaid ainult usu läbi Kristusesse Jeesusesse, siis oleme ka meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et saada õigeks usust Kristusesse ja mitte Seaduse tegude kaudu, sest Seaduse tegude kaudu ei mõisteta õigeks ühtegi inimest. Kui aga meid meie püüdes saada õigeks Kristuses ometi leitakse patused olevat, kas see tähendab siis, et Kristus on patu teenija? Ei mingil juhul! Sest kui ma ehitaksin jälle üles selle, mille ma olen maha kiskunud, siis ma näitaksin end olevat üleastuja. Sest ma olen Seaduse läbi Seadusele surnud, et elada Jumalale. Ma olen ühes Kristusega risti löödud; nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. Ma ei taha tühistada Jumala armu, sest kui õigus tuleks Seaduse läbi, siis tähendaks see, et Kristus on asjatult surnud. Gl 2:16-21

Kes meist ei tahaks elada oma elu õigesti? Olla hea ema või isa ning kasvatada õigesti oma lapsi? Kes ei tahaks võtta elu teehargmikel vastu õigeid otsuseid – astuda õigeid samme, teha õigeid valikuid? Olla õigel hetkel õiges kohas? Või öelda õigel hetkel välja õiged sõnad? Kes ei tahaks olla hea oma töös ning saata elus korda midagi, millel on tähendus? Pere toidulaua katjatena tahaks toita oma peret õigesti – et toitained oleks tasakaalus, toit puhas, ökoloogiline ja mürkidevaba. Me tahame teha asju õigesti.

Aga me ei tea, kas see kõik ikka õnnestub. Me oleme ebakindlad, ja kõhkluste keskel teeb meele rõõmsaks, kui inimesed meid kiidavad. Teiste tunnustus julgustab ja kinnitab. Heakskiit veenab meid, et meie pingutused pole olnud asjatud –  järelikult oleme me olnud tublid ja teinud õigeid asju. Järelikult on meie elu õnnestunud. Ometi kipub tunnustust väheks jääma. Like’e võiks alati rohkem olla, nii virtuaalseid kui ka silmast silma saaduid. Tunnustust ei saa kunagi küllalt, kui küsimus on selles, kas me ikka kõlbame. Ja õigupoolest ei taha rahutus hingest kuidagi kaduda, sest kes oleks pädev ütlema näiteks seda, kas ma olen olnud piisavalt hea lapsevanem. Kes selle üle otsustab?

Kuula jutlust:

(more…)

Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu. Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid. Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle. Matteuse 13:44-46

Kuula jutlust:

Rõõm tuleb meie ellu erinevaid teid pidi. Mõnikord oleme me rõõmuks valmis, lausa ootel. See võib olla kauaoodatud kohtumine armsa inimesega või mõni pidulik sündmus, või lapse sünd… Teinekord tabab rõõm meid ootamatult. Ärkad üles ja tunned ühtäkki, kuidas oled rõõmust ümbritsetud. Päikesetriip toaseinal, rahulik hommik ja mesilaste sumin, imeline õhtutaevas või lihtsalt sinu üle laskuv suur rahu. Seesama rõõm, mis on sulle ligi astunud. Hea, kui me oskame seda märgata.

Jeesus räägib meile täna taevariigist ja selle leidmisest. Rõõm on meile tuttav mõiste, aga mis on taevariik? Midagi maist ega muldset see vast pole. Maistest asjadest saame me ise aru. Taevaseid kirjeldab Jeesus läbi mitmete tähendamissõnade – Matteuse evangeeliumis on seitse erinevat mõistukõnet sellest, milline või mille sarnane taevariik on. Kujuta ette, et sul tuleks selgitada seda, mis on lumi, inimesele, kes pole kunagi seda näinud. Sa peaks seda selgitama väga erinevate võrdluste kaudu, et ta saaks pisutki aimu.

Iga võrdpilt kirjeldab vaid üht tahku, mitte tervikut. Matemaatikas räägitakse puutujatest – need on sirged, mis puutuvad ringjoont ainult ühes punktis. Mida enam puutujaid me tõmbame, seda selgemalt joonistub välja ring.

Täna kuuldud kahe väikese looga kirjeldab Jeesus vaid üht-kaht punkti või tahku sellest, milline on jumalariik.

(more…)

„Jumala abi ei ole enamasti kuidagi ebaloomulik või loodusseaduste vastane. Ta näeb meie häda ja kuuleb meie palveid ning tuleb meile appi. Mõnigi kord sirutab Ta meile oma abikäe teiste inimeste vahendusel. Mõnikord aitab ja kõnetab Ta meid millegi tavapärase kaudu, mida me varem ei märganud, ei näinud või ei kuulnud. Sest eks vahel olegi abi väga lähedal, aga meie silmad on suletud ning süda mures ja hirmul. Jumal võib vastata meie palvetele sellega, et meie silmad lähevad lahti, ja me märkame ning usaldame abi vastu võtta,“ rääkis Risti kiriku õpetaja Annika Laats jutluses pühapäeval, 14. juulil 2024.

Kuula jutlust:

Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Moosese ja Aaroni vastu, ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: „Oleksime ometi võinud surra Issanda käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbesse, et kogu seda kogudust nälga suretada.” 2Ms 16:2-3

Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.” Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber. Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas. Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: „Mis see on?” Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: „See on leib, mida Issand annab teile süüa. Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on!” Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem. Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi. 2Ms 16:11-18

„Varem oli parem“ – Eesti keeles kõlab see tõdemus lausa luuleliselt. Varem oli parem, sest inimesed olid lahkemad, ühistegevust oli rohkem, lapsed mängisid õues pallimänge. Stressi oli vähem, abielud kestsid kauem, liiklus oli rahulikum. Saksa koomik Karl Valentin on öelnud, et vanasti oli isegi tulevik parem.

Paljud tänase päeva hädad ja negatiivsed muutused saab praegu ajada koroonakriisi kraesse. Mitmete muutuste süüdlasena nähakse digi- ja nutimaailma. Ja kohe kindlasti on paljude negatiivsete ilmingute põhjuseks meie lähinaabruses toimuv sõda.

Aga sõda oli ka vanasti. Olid küüditamised, oli sundvõõrandamine ja kolhooside loomine ja uskumatult kitsad olud veel 70ndatel-80ndatel. 90ndatel oli meil küll vabadus, aga ka siis oli kitsikus suur. Vanasti surid lapsed külatäite kaupa leetritesse, difteeriasse ja läkaköhasse, täiskasvanud tuberkuloosi ja kopsupõletikku – seda loetelu võiks jätkata kaua.
(more…)

„Uskumusi ja religioone on maailmas erinevaid. Väljendusvormid võivad olla väga isesugused, aga kõigi nende sisim püüe on taastada ühtekuuluvust olemise alusega. Inimene igatseb leida mõtet ja tähendust – ta otsib teed oma Looja juurde. Me oleme igatsevad inimesed. Igatsus ei ole võõras kellelegi. Võib-olla oleme päriselt elus just niikaua, kuni suudame midagi igatseda,” rääkis Risti kiriku õpetaja Annika Laats jutluses leeripühal, 9, juunil 2024.

Kuula või loe jutlust:

Ta on tulnud ja kuulutanud rõõmusõnumit rahust teile, kaugelolijaile, ja rahu lähedalolijaile, sest tema läbi on meil mõlemal ühesainsas Vaimus ligipääs Isa juurde. Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus. Ef 2:17-22

Lõhedest kõneleme me üsna palju. Meil on palgalõhe ja majanduslikust ebavõrdsusest tingitud lõhed ning põlvkondade vaheline lõhe. Üha enam on läänemaailmas juttu ka maailmavaatelistest ja väärtuspõhistest lõhedest, ning neile paneb jõuliselt hagu alla meie kuritegelik idanaaber.

Mingi piirini on lõhed kui erinevused normaalsed ja vajalikud. Palju hirmsam oleks, kui meist püütaks moodustada ühtset monoliitset massi. Selline ,,ühtsus“ on omane ainult diktaatorilikele režiimidele, kus on üks õige partei ja kõik peavadki astuma rivisammul ning mõtlema ja tundma ühtemoodi. Hoidku meid Jumal sellise ühtsuse eest.

(more…)

„Piiblis ei kõnelda kolmainujumalast. Sellist terminit ei ole. Aga terve pühakiri kõneleb Jumala väga erinevatest tegutsemisviisidest, mis kõik on suunatud sellele, et tema loodu võiks elada – et see ei hukkuks, vaid oleks täis rõõmu ja elu. Ja kui kõiki neid Jumala tegutsemisviise kokku koondada ning seletada püüti, tundus kristlastele mõistlik teha seda kolme põhilise alajaotuse kaudu. Kristlik kirik on läbi aastasadade kõnelenud Jumalast kui Loojast, Lunastajast ja Pühitsejast,“ rääkis Risti kiriku õpetaja Annika Laats 26. mail 2024 Risti kirikus peetud jutluses pühast kolmainsusest.

(more…)

„Meil on tarvis jõuda kiiremini, kõrgemale ja kaugemale. On tarvis veel, ja siis natuke veel. Võib-olla pisut rohkemgi, sest ega küll küllale liiga tee. Aga hing on juba paelaga kaelas. Toss on väljas. Hull lugu, kui kogu aeg tuleb otsida tunnustust – ülemuse ja kolleegide oma, üldsuse ja naabrite oma. On tarvis heakskiitu projektitaotlustele ja grantidele, ja selline heakskiit näib kiitvat heaks mindki. Aga meie hing võib selle keskel ära väsida. Kogu maailm võib hingetuks muutuda. Sest me oleme loodud teisiti,“ rääkis õpetaja Annika Laats jutluses Risti kirikus nelipühal, 19. mail 2024.

Kuula jutlust:

Alguses, kui maa oli tühi ja paljas ja kõikjal laius pimedus, hõljus sügavuse kohal Jumala Vaim. Tema oli juba enne loomise algust – Jumala Vaim, kes teeb elavaks. Kui Jumala Vaim oma Sõnaga maailma puudutab, puhkeb see õide. Kui Jumal oma hinguse ära võtab, vaob maailm kaduvikku. Me elame Jumala Vaimu väes. Tema hinguses oleme me elusad.

Ja Jumalal on oma lugu inimkonnaga, on päris oma lugu igaühega meist. Jumala lugu nimetatakse teoloogias õndsus- või lunastuslooks. See lugu kõneleb päästmisest – sellest, mismoodi Jumal saab meid tervendada ja kaduvikust välja tõmmata, ning õigupoolest sellest, kuidas Ta seda teebki. See on nagu üks punane lõng, mis jookseb läbi kogu inimkonna ajaloo. Sellel lool on erinevaid tahke, selle jutustamiseks kasutab Pühakiri väga erinevaid kujundeid ja pilte. Täna, nelipühal, on fookuses Püha Vaim ja Tema töö meie seas.

(more…)

„Oma igapäevaelus näeme me kõvasti vaeva, et iseendas olevat halba varjata. Näeme vaeva, et väljaspool olijad ei näeks meie närusemat külge ja mõtteid. Näeme vaeva, et fassaad paistaks laitmatu, või vähemalt enam-vähem viisakas. Me püüame jätta endast head muljet. Tuleb tunnistada, et see näotegemine on üpris vaevanõudev, kohati lausa väsitav töö. Meil on omad nipid ka selle  jaoks, et me ise võiks endast paremini arvata. Me oskame ennast õigustada ja välja vabandada, ka iseenda ees silmi kinni pigistada. Siin aga tekivad käärid.“ – Annika Laats jutluses Risti kirikus pühapäeval, 12. mail 2024.

Aga nüüd ma lähen tema juurde, kes minu on saatnud, ja keegi teist ei küsi minult: „Kuhu sa lähed?” Kuid et ma seda teile olen rääkinud, siis on kurbus täitnud teie südame. Kuid ma ütlen teile tõtt: teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde. Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta: patu kohta, et nad ei usu minusse; õiguse kohta, et ma lähen Isa juurde ja teie ei näe mind enam; kohtu kohta, et selle maailma vürst on süüdi mõistetud. Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda. Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile. Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile. Jh 16,5-15

Tänase pühapäevaga lõppeb kirikus ülestõusmisaeg ning juba nädala pärast on käes nelipüha, maakeeli suvistepüha. Nelipühi tähistatakse kui kiriku sünnipäeva. Täna oleme nelipühade lävepakul umbes samamoodi, nagu me neljandal advendipühal läheme vastu jõulude saabumisele. (more…)

„Meie südames olevat hirmu saab leevendada ning ära võtta ainult usaldus. Usaldus on aga elav ühendus Jumalaga. Selles usalduses elades saab rahuliku, julge südamega edasi minna,“ rääkis Risti kiriku õpetaja Annika Laats jutluses pühapäeval, 28. aprillil 2024.

Kuula jutlust:

Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina. Ja kuhu ma lähen, sinna te teate teed.” Toomas ütles talle: „Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?” Jeesus ütles talle: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu. Jh 14:1-6

Mis meist saab? Kuhu me oleme teel? Iga inimene seisab nende küsimuste ees. Me küsime seda endalt puusärgi kõrval seistes või mõnes kriitilises olukorras surmale ja igavikule mõteldes. Aga me küsime ka argipäevas. Kuhu me läheme? Ja mis on selle mineku, selle päeva ja kõigi nende järgmiste päevade tähendus?

(more…)

„Ülestõusmispüha tuletab meelde, et meil on Jumal, kes tuleb inimese juurde ka läbi halli kivi. Ja Tema tahe on, et meil oleks elu. Elu, milles on valgust ja rõõmu ja lootust. Tema on see, kes toob pimedusse valgust ning annab jõuetule uut rammu. Ta juhatab teed ka seal, kus meie meelest mingit teed polegi,“ rääkis Risti kiriku õpetaja Annika Laats jutluses 31. märtsil 2024.

Kuula jutlust:

(more…)