Risti kiriku õpetaja Annika Laatsi jutlus 8. jaanuaril 2023
Johannese evangeelium 1:29-34
29 Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu. 30 Tema ongi see, kelle kohta ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees, kes on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina. 31 Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen tulnud ristima veega selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile.” 32 Ja Johannes tunnistas: „Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat. 33 Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid see, kes minu läkitas veega ristima, tema ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu laskuvat ja tema peale jäävat, see ongi, kes ristib Püha Vaimuga. 34 Ja ma olen näinud ja tunnistanud, et seesama on Jumala Poeg.”
Meie koguduses on juba aastakümneid peetud jumalateenistusi vaid kuu teisel ja neljandal pühapäeval ning suurtel kirikupühadel. Seetõttu astume kirikuaastast läbi pisut pikemate sammudega kui mujal tavaks. Viimati olime koos esimesel jõulupühal, nüüd on jõuluaeg kolmekuningapäevaga läbi saanud ning kirikuaastas on kätte jõudnud ilmumisaeg. Oleme nagu kaugõppijad, kel tuleb harva kokku saades selle võrra intensiivsemalt kohal olla ja kaasa mõtelda. Mul on rõõm tõdeda, et meis on süvenenud janu ja vajadus ka vahepealsete väiksemate kokkusaamiste, sh piibliringide järele – ikka selleks, et võiksime päevast päeva käia Jumala valguses.
Risti kiriku õpetaja Annika Laatsi jutlus 25. detsembril 2022
Matteuse evangeelium 1:1-17
Jeesuse põlvnemine
1 Jeesuse Kristuse, Aabrahami poja, Taaveti poja sugupuu: 2 Aabrahamile sündis Iisak, Iisakile sündis Jaakob, Jaakobile sündisid Juuda ja tema vennad, 3 Juudale sündisid Taamariga Perets ja Serah, Peretsile sündis Hesron, Hesronile sündis Aram, 4 Aramile sündis Amminadab, Amminadabile sündis Nahson, Nahsonile sündis Salma, 5 Salmale sündis Raahabiga Boas, Boasele sündis Rutiga Oobed, Oobedile sündis Iisai, 6 Iisaile sündis kuningas Taavet. Taavetile sündis Uurija naisega Saalomon, 7 Saalomonile sündis Rehabeam, Rehabeamile sündis Abija, Abijale sündis Aasa, 8 Aasale sündis Joosafat, Joosafatile sündis Jooram, Jooramile sündis Ussija, 9 Ussijale sündis Jootam, Jootamile sündis Aahas, Aahasele sündis Hiskija, 10 Hiskijale sündis Manasse, Manassele sündis Aamon, Aamonile sündis Joosija, 11 Joosijale sündisid Jekonja ja tema vennad Paabeli vangipõlve ajal. 12 Pärast Paabeli vangipõlve sündis Jekonjale Sealtiel, Sealtielile sündis Serubbaabel, 13 Serubbaabelile sündis Abihuud, Abihuudile sündis Eljakim, Eljakimile sündis Assur, 14 Assurile sündis Saadok, Saadokile sündis Ahhim, Ahhimile sündis Elihuud, 15 Elihuudile sündis Eleasar, Eleasarile sündis Mattan, Mattanile sündis Jaakob, 16 Jaakobile sündis Joosep, selle Maarja mees, kellest sündis Jeesus, keda nimetatakse Kristuseks+ . 17 Niisiis on Aabrahamist Taavetini kokku neliteist sugupõlve ja Taavetist Paabeli vangipõlveni neliteist sugupõlve ja Paabeli vangipõlvest Kristuseni samuti neliteist sugupõlve.
See oli mul nüüd esimene kord elus seda teksti valjusti ette lugeda. Minuealised ja vanemad – te mäletate omaaegseid telefoniraamatuid – tundub, et sama mõttekas oleks ette lugeda mõnda neist. Leerikoolis soovitan ma sugupuid käsitlevad peatükid leerilastel rahulikult vahele jätta: Piiblis on väga erinevaid tekste, ja mõnes neist sügavat iva lihtsalt ei leia. Ja ometi on äsjakuuldud read lisatud Saksa luterliku kiriku uuendatud perikoobiritta. Ikka selle mõttega, et need võiks meid jõulupühade aegu kõnetada.
Luuka rõõmusõnumi algus on meile hästi tuttav – seda kuuleme ajast aega igal jõuluõhtul, ning eile oli see lausa jutlusetekstiks. Matteus alustab oma kuulutust hoopis teisiti, kuivalt nagu arveametnik. Ei ole siin Petlemma lauta ega sõime, ei ingleid ega karjaseid. Ometi on ka tema eesmärgiks panna kirja rõõmusõnum Jeesusest. Milles seisneb siin rõõm? Isegi sobilikku poisslapse nime on siit keeruline leida. Mõnigi ütleks irooniliselt, et põlvnemine ning tõupuhtus on hobuse- ja koerakasvatajate pärusmaa, inimesega ei peaks meie ühiskonnas sel enam mingit pistmist olema. Mulle endale on oma juurte ja päritolu otsimine lapsest saadik huvi pakkunud, ent kuidas leida mingit sügavamat sisu Jeesuse sugupuust?
Risti kiriku õpetaja Annika Laatsi jutlus 24. detsembril 2022
Luuka evangeelium 2:1-19
Jeesuse sünd
1 Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.
2 See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
3 Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.
4 Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt,
5 et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.
6 Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.
7 Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.
8 Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.
9 Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.
10 Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale,
11 et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.
12 Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.”
13 Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas:
14 „Au olgu Jumalale kõrgesja maa peal rahu,inimestest hea meel!” 15 Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: „Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!”
16 Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
17 Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud selle lapse kohta.
18 Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud.
19 Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.
Jõululoo puhul paneb mind ikka ja aina imestama, kui kehvasti see oluline sündmus välja kukkus. Nõrk oli nii sündmuse- kui suhtekorraldus, rääkimata ürituse turundusest. Jumal poleks nagu tahtnud, et sellest kõigest asja saaks. Või ei osanud Ta paremini?
Kumbki variant pole loogiline. Ta ei oleks võtnud inimeseks saamise koormat enese peale, kui Ta poleks seda tõeliselt tahtnud. Ning pole võimalik, et Ta paremini ei osanud, sest kui me räägime Jumalast, räägime me Kõigeväelisest. Niisiis pidi selle kehva ja pealtnäha mõtlematu korralduse taga olema mingi mõte.
Risti kiriku õpetaja Annika Laatsi jutlus 11. detsembril AD 2022
Prohvet Jesaja raamat 40:1-11
1 Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal. 2 Rääkige Jeruusalemma meele järgi ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud, et ta on saanud Issanda käest kahekordselt kõigi oma pattude eest. 3 Hüüdja hääl: „Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! 4 Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja mis konarlik, siledaks maaks! 5 Siis ilmub Issanda au ja kõik liha näeb seda üheskoos. Jah, Issanda suu on rääkinud.” 6 Hääl ütleb: „Kuuluta!” Ja teine kostab: „Mida ma pean kuulutama?” „Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal. 7 Rohi kuivab ära, õieke närtsib, kui Issanda tuul puhub selle peale. Tõesti, rahvas on nagu rohi. 8 Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” 9 Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: „Vaata, teie Jumal!” 10 Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb. Vaata, temaga koos on te palk ja tema ees on teie töötasu. 11 Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid.
Mis on Jumala olemus? Mida Ta teeb või tahab? Mida me Tast arvame, millisena Teda kujutleme? Sageli näeme me Teda kui kõrgemat instantsi, kes annab hinnanguid – kes taunib või kiidab heaks, kes õpetab, jälgib ja mõõdab, kortsutab kulmu ja viibutab näppu, karistab või siis kiidab ja premeerib. Tööd on Tal seega üsna palju – muudkui jälgi, muudkui jaga ja valitse, ühele piitsa, teisele präänikut.
See on see funktsioon, mille omistame Talle meie, inimesed. Võib-olla sellepärast, et nõnda tegutseksime meie, kui me jumalad oleks.
Jumala enda mõtted näivad sellest kaugel olevat. Tal on südamel midagi sootuks muud. Tema tahab inimest trööstida. Ta tahab meid julgustada ning anda meile lootust. See on Jumala essents, Tema kõige olulisem sõnum inimesele.
Risti kiriku õpetaja Annika Laatsi jutlus 27. nov AD 2022
Johannese ilmutuse raamat 3:14-22
14 Ja Laodikeia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Aamen, ustav ja tõeline Tunnistaja, Jumala loomise Algus: 15 Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! 16 Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust. 17 Et sina ütled: Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudu millestki – ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti -, 18 siis ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi, ning silmasalvi võida silmi, et sa näeksid. 19 Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt! 20 Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga. 21 Kes võidab, sellel ma lasen istuda koos minuga mu troonile, nagu minagi olen võitnud ning istunud oma Isaga tema troonile. 22 Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!
Ilmutusraamat on Piibli viimane, Uue Testamendi ehk üks harvemini loetud ja käsitletud raamatuid. See tekst on üks seitsmest läkitusest tollastele ehk esimese sajandi kristlikele kogudustele. See on sõnum Laodikeia kogudusele.
Laodikeia kogudus tegutses sellenimelises linnas Väike-Aasias tänase Türgi läänepoolses osas. Seda linna seal enam pole, on vaid varemed ses kaunis paigas. Toona olid lood teised – Laodikeia oli suure Rooma impeeriumi õitsev provintsipealinn. Siin ristusid olulised kaubateed, ning kus liigub kaupa, seal liigub ka raha. Ja see raha ei liikunud lihtsalt käest kätte, vaid sealsed kodanikud olid finantsasjades eeskujulikult nutikad – Laodikeia pankasid soovitas oma ringkonnas koguni Cicero. Lisaks finantssektorile oli arenenud ka tekstiilitööstus – ses linnas toodeti suurepärast musta kangast. Ja farmaatsia – nad olid tuntud silmasalvi meistrid. Ning tagatipuks oli see võrratu kuurortide piirkond, kuna sealsetel mineraalveeallikatel teati olevat tervistav toime. No mida sa, hing, veel võiksid tahta!
31 Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid
temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile
32 ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad
üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.
33 Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule
käele.
34 Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge
siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on
valmistatud maailma rajamisest peale!
35 Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu
ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu
vastu,
36 ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te
tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.”
37 Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind
näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
38 Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või
alasti ja riietasime sind?
39 Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su
juurde?”
40 Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te
iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest,
seda te olete teinud mulle.”
41 Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: „Minge ära minu
juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud
kuradile ja tema inglitele!
42 Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu
ja te ei andnud mulle juua,
43 ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti
ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud
mind vaatama.”
44 Siis vastavad ka need: „Issand, millal me nägime sind
näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või
vangis ja ei ole sind teeninud?”
45 Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te
iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest
vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.”
46 Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse
ellu.”
SURNUTE MÄLESTUSPÜHA
Armas kogudus, hea kirikuline! Nii hea, et Sa oled saanud täna aja maha võtta, et siin paigas koos olla. Koos Jumalaga, koos nende inimestega Su ümber, kes võivad olla küll võõrad, ent kes on ometi Sinu sarnased. Siin saad Sa olla erilisel kombel ka koos nendega, kes läinud on, ning olla koos ka iseendaga – koguda ennast ja oma mõtteid ning kogeda midagi, mis aitab edasi minna.
Me oleme siin ja praegu – meie, kes me selles elus üha tõttame.
Me mõtleme ja räägime palju minevikust ja tulevikust, olnust ja tulevast. Kuid igal ajahetkel seisame me mineviku ja tuleviku vahel. See on see hetk, mida me nimetame olevikuks. Sõna ,,hetk“ kasutatakse viimasel ajal kummastavalt palju ning väga laialivalguvas tähenduses, kõige selle kohta, mis on praegu, mis on viimasel ajal, mis vahel kipub olema pigem pidev seisund. Ometi on hetk vaid üks viiv, üks silmapilk, matemaatiline punkt, mis samal hetkel, kui me sellele mõelnud oleme, juba minevikuks on muutunud. Ja meie olevikuks saab samal silmapilgul see, mis on äsja olnud tulevik.
Nõnda see on: me läheme vastu tulevikule, ja samal ajal veereb, rullub kõik see aeg meie üle ning saab pidevalt minevikuks.
Tähendamissõna lesest ja kohtunikust. Luuka 18:1-8
1 Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:
2 „Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.
3 Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: „Kaitse mu õigust mu vastase vastu!”
4 Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: „Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,
5 ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.””
6 Aga Issand ütles: „Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!
7 Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?
8 Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?”
Piibel on hämmastav. Võiks ju eeldada, et see on kollektsioon ilusaid, südamlikke lugusid. Selliseid, mida kõlbaks igal ajal ka lastele ette lugeda, või mille motiive ristpistes patjadele tikkida. Jumal võiks ennast esitleda viisakalt, oma parimast küljest. See oleks mõistlik ja hea turundus.
Kehv mõte on turundada ennast läbi sellise võrdpildi nagu me äsja kuulsime. Kenad eeskujud küll – üks südametu, ülekohtune, häbitu kohtunik, teine kangekaelne, pealetükkiv, vaat et agressiivne lesknaine.
12. juuni jumalateenistusel astusid Risti kirikus altari ette kevadise leerikursuse leerilapsed, kokku seitse täiskasvanud inimest, keda ristis ja õnnistas õpetaja Annika Laats. Orelil mängis Helle Suurlaht. Jumalateenistust on võimalik järelvaadata SIIT.
Uue leerikursusega on võimalik alustada juulikuus. Huvilistel palume endast märku anda, et saaksime paika panna sobiva toimumisaja: annika.laats@eelk.ee
