Blog

„Armastus on pea alati tegu,“ ütles Risti kiriku õpetaja Annika Laats jutluses pühapäeval, 25. augustil 2024.

Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Räägi kogu Iisraeli laste kogudusega ja ütle neile: Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha! Igaüks teist peab austama oma ema ja isa ning peab pidama minu hingamispäevi! Mina olen Issand, teie Jumal. 3Ms 19:1-3

Ära tee liiga oma ligimesele ja ära riisu teda; päevilise palka ära hoia enese käes üle öö hommikuni! Ära nea kurti ja ära pane komistuskivi pimedale, vaid karda oma Jumalat! Mina olen Issand! Ärge tehke kohtus ülekohut! Ära ole erapoolik viletsa kasuks ja ära austa vägevat, vaid mõista ligimesele õiglaselt kohut! Ära käi keelekandjana oma rahva seas, ära seisa oma ligimese vere vastu! Mina olen Issand! Ära vihka südames oma venda! Noomi julgesti oma ligimest, et sina ei peaks tema pärast pattu kandma! Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand! 3Ms 19:13-18

Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat! Mina olen Issand! Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda! Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal! Mina olen Issand, teie Jumal! Ärge tehke ülekohut kohtus, küünarpuu, kaalu ja vakaga! Teil olgu õiged vaekausid, õiged vihid, õige vakk ja õige kann! Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt! Pange tähele kõiki mu määrusi ja kõiki mu seadlusi ning tehke nende järgi! Mina olen Issand!” 3Ms 19:32-37

Sel nädalal suri seni maailma vanimaks peetud inimene, 117-aastane Maria Branyas Morera. Üks Morera pikaealisuse saladusi olevat olnud, et ta hoidis eemale toksilistest inimestest. Kuulsin seda uudist raadiost. Huvitav oli jälgida ajakirjanike arutelu selle üle, kuidas neist toksilistest hoiduda, ja kas siis, kui need toksilised inimesed üksi jäävad, muutuvad nad toksiliseks iseenda vastu. Huvitavaks tegi arutelu see, et toksilistest inimestest kõneldi üksmeelselt mitmuse kolmandas isikus – nemad, need toksilised inimesed, kes võivad meie elu mürgitada. Nõnda kõneleme me ka teistest imelikest ja ebameeldivatest kaaskodanikest  – need teised seal, ajupestud või piiratud vms. Iseennast me reeglina selliste inimeste kilda ei arva – et meie oleksime need. Mina, toksiline inimene. Mina, ajupestu. Mina, piiratud intelligentsiga või empaatiavõimetu inimene. Endast ei arva keegi nõnda.

(more…)

… aga teades, et inimene ei saa õigeks Seaduse tegude kaudu, vaid ainult usu läbi Kristusesse Jeesusesse, siis oleme ka meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et saada õigeks usust Kristusesse ja mitte Seaduse tegude kaudu, sest Seaduse tegude kaudu ei mõisteta õigeks ühtegi inimest. Kui aga meid meie püüdes saada õigeks Kristuses ometi leitakse patused olevat, kas see tähendab siis, et Kristus on patu teenija? Ei mingil juhul! Sest kui ma ehitaksin jälle üles selle, mille ma olen maha kiskunud, siis ma näitaksin end olevat üleastuja. Sest ma olen Seaduse läbi Seadusele surnud, et elada Jumalale. Ma olen ühes Kristusega risti löödud; nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. Ma ei taha tühistada Jumala armu, sest kui õigus tuleks Seaduse läbi, siis tähendaks see, et Kristus on asjatult surnud. Gl 2:16-21

Kes meist ei tahaks elada oma elu õigesti? Olla hea ema või isa ning kasvatada õigesti oma lapsi? Kes ei tahaks võtta elu teehargmikel vastu õigeid otsuseid – astuda õigeid samme, teha õigeid valikuid? Olla õigel hetkel õiges kohas? Või öelda õigel hetkel välja õiged sõnad? Kes ei tahaks olla hea oma töös ning saata elus korda midagi, millel on tähendus? Pere toidulaua katjatena tahaks toita oma peret õigesti – et toitained oleks tasakaalus, toit puhas, ökoloogiline ja mürkidevaba. Me tahame teha asju õigesti.

Aga me ei tea, kas see kõik ikka õnnestub. Me oleme ebakindlad, ja kõhkluste keskel teeb meele rõõmsaks, kui inimesed meid kiidavad. Teiste tunnustus julgustab ja kinnitab. Heakskiit veenab meid, et meie pingutused pole olnud asjatud –  järelikult oleme me olnud tublid ja teinud õigeid asju. Järelikult on meie elu õnnestunud. Ometi kipub tunnustust väheks jääma. Like’e võiks alati rohkem olla, nii virtuaalseid kui ka silmast silma saaduid. Tunnustust ei saa kunagi küllalt, kui küsimus on selles, kas me ikka kõlbame. Ja õigupoolest ei taha rahutus hingest kuidagi kaduda, sest kes oleks pädev ütlema näiteks seda, kas ma olen olnud piisavalt hea lapsevanem. Kes selle üle otsustab?

Kuula jutlust:

(more…)

Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu. Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid. Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle. Matteuse 13:44-46

Kuula jutlust:

Rõõm tuleb meie ellu erinevaid teid pidi. Mõnikord oleme me rõõmuks valmis, lausa ootel. See võib olla kauaoodatud kohtumine armsa inimesega või mõni pidulik sündmus, või lapse sünd… Teinekord tabab rõõm meid ootamatult. Ärkad üles ja tunned ühtäkki, kuidas oled rõõmust ümbritsetud. Päikesetriip toaseinal, rahulik hommik ja mesilaste sumin, imeline õhtutaevas või lihtsalt sinu üle laskuv suur rahu. Seesama rõõm, mis on sulle ligi astunud. Hea, kui me oskame seda märgata.

Jeesus räägib meile täna taevariigist ja selle leidmisest. Rõõm on meile tuttav mõiste, aga mis on taevariik? Midagi maist ega muldset see vast pole. Maistest asjadest saame me ise aru. Taevaseid kirjeldab Jeesus läbi mitmete tähendamissõnade – Matteuse evangeeliumis on seitse erinevat mõistukõnet sellest, milline või mille sarnane taevariik on. Kujuta ette, et sul tuleks selgitada seda, mis on lumi, inimesele, kes pole kunagi seda näinud. Sa peaks seda selgitama väga erinevate võrdluste kaudu, et ta saaks pisutki aimu.

Iga võrdpilt kirjeldab vaid üht tahku, mitte tervikut. Matemaatikas räägitakse puutujatest – need on sirged, mis puutuvad ringjoont ainult ühes punktis. Mida enam puutujaid me tõmbame, seda selgemalt joonistub välja ring.

Täna kuuldud kahe väikese looga kirjeldab Jeesus vaid üht-kaht punkti või tahku sellest, milline on jumalariik.

(more…)

„Jumala abi ei ole enamasti kuidagi ebaloomulik või loodusseaduste vastane. Ta näeb meie häda ja kuuleb meie palveid ning tuleb meile appi. Mõnigi kord sirutab Ta meile oma abikäe teiste inimeste vahendusel. Mõnikord aitab ja kõnetab Ta meid millegi tavapärase kaudu, mida me varem ei märganud, ei näinud või ei kuulnud. Sest eks vahel olegi abi väga lähedal, aga meie silmad on suletud ning süda mures ja hirmul. Jumal võib vastata meie palvetele sellega, et meie silmad lähevad lahti, ja me märkame ning usaldame abi vastu võtta,“ rääkis Risti kiriku õpetaja Annika Laats jutluses pühapäeval, 14. juulil 2024.

Kuula jutlust:

Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Moosese ja Aaroni vastu, ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: „Oleksime ometi võinud surra Issanda käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbesse, et kogu seda kogudust nälga suretada.” 2Ms 16:2-3

Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.” Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber. Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas. Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: „Mis see on?” Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: „See on leib, mida Issand annab teile süüa. Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on!” Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem. Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi. 2Ms 16:11-18

„Varem oli parem“ – Eesti keeles kõlab see tõdemus lausa luuleliselt. Varem oli parem, sest inimesed olid lahkemad, ühistegevust oli rohkem, lapsed mängisid õues pallimänge. Stressi oli vähem, abielud kestsid kauem, liiklus oli rahulikum. Saksa koomik Karl Valentin on öelnud, et vanasti oli isegi tulevik parem.

Paljud tänase päeva hädad ja negatiivsed muutused saab praegu ajada koroonakriisi kraesse. Mitmete muutuste süüdlasena nähakse digi- ja nutimaailma. Ja kohe kindlasti on paljude negatiivsete ilmingute põhjuseks meie lähinaabruses toimuv sõda.

Aga sõda oli ka vanasti. Olid küüditamised, oli sundvõõrandamine ja kolhooside loomine ja uskumatult kitsad olud veel 70ndatel-80ndatel. 90ndatel oli meil küll vabadus, aga ka siis oli kitsikus suur. Vanasti surid lapsed külatäite kaupa leetritesse, difteeriasse ja läkaköhasse, täiskasvanud tuberkuloosi ja kopsupõletikku – seda loetelu võiks jätkata kaua.
(more…)